Redelilt “kukkumine” tõi firmale ning selle juhile kriminaalkaristuse

Tartu maakohus mõistis lõppeval nädalal kriminaalkorras süüdi ettevõtte ja selle juhi, kes olid vastutavad töötajale ränki vigastusi toonud tööõnnetuses.

Süüdistuse kohaselt juhtus 2015. aasta jaanuaris Tartus Ringtee tänaval asuvas garaažis tööõnnetus, kui töötaja kukkus tööülesandeid täites umbes kahe meetri kõrguselt alumiiniumredelilt betoonpõrandale. Kukkumise tagajärjel sai kannatanu raske tervisekahjustuse.

Lõppeval nädalal mõistis Tartu maakohus Ragan OÜ ja selle juhatuse 39-aastase liikme Martini süüdi raske tervisekahjustuse tekitamises, mis on põhjustatud tööohutusnõuete eiramisest ettevaatamatuses tõttu. Kohus mõistis Martinile nelja kuu pikkuse vangistuse, mis asendati 120 tunni üldkasuliku tööga. Üldkasulik töö tuleb tal teha kahe kuu jooksul, mil ta peab täitma ka kriminaalhoolduse kontrollnõudeid.

Ragan OÜ-le mõistis kohus tingimisi 6000-eurose rahalise karistuse …

Postimehe link 

Posted in Määratlemata | Redelilt “kukkumine” tõi firmale ning selle juhile kriminaalkaristuse kommenteerimine on välja lülitatud

2016 aasta oli Eestile raske. Täis “rekordeid”

Tööinspektsiooni Pressiteade

20.01.2017

 Tööinspektsioon: möödunud aasta oli kümnendi tööõnnetusterohkeim

 Esmastel andmetel toimus eelmisel aastal 4919 tööõnnetust. Täpsustamisel on 160 juhtumi asjaolud. Surmaga lõppes 24 õnnetust (kaks on veel täpsustamisel). Aasta tagasi oli surmaga lõppenud õnnetusi 17.

 Möödunud aastal toimus 300 õnnetust rohkem kui aasta varem. Kergeid tööõnnetusi registreeriti 3916 ning raskeid 975. Tegevusaladest juhtus enim õnnetusi metalltoodete tootmisel, kaubanduses, riigikaitses ning veonduses ja laonduses.
Tööinspektsiooni peadirektori Maret Maripuu sõnul valmib põhjalik töökeskkonna analüüs märtsis, ent juba esmaste andmete põhjal saab ütelda, et tööõnnetusi on oluliselt rohkem. „Ühest küljest on hea, et üha vähem varjatakse tööõnnetusi ning neist antakse teada. Väga tõsiselt tuleb aga võtta seda, et oma elu jättis tööl 24 inimest. Kahe inimese surmaga lõppenud õnnetus on veel uurimisel. Võime ütelda, et tegemist oli viimase kümne aasta halvima aastaga,“ nentis Maripuu. Maripuu kinnitas, et Tööinspektsioon suurendab alanud aastal järelevalve mahtu probleemsetes sektorites nagu elektrienergia, veondus ja laondus ning ehitus, kus eelmisel aastal oli rohkem raskeid õnnetusi.  „Selge on see, et inspektor ei saa olla iga päev igal ehitusplatsil või tootmistsehhis. Ohutult ja nii enda kui kolleegide tervist säästev töötamine peab olema igal töökohal esmane väärtus. Töötamine ei tohi 21. sajandil olla eluohtlik ettevõtmine,“ rõhutas Maripuu.

Tööinspektsioon pakub tööandjatele võimalust kutsuda oma ettevõttesse konsultant, kes annaks nõu kuidas töökeskkonna riskid viia miinimumini. Teenus on tööandjatele tasuta.

  1. aastal toimus 4774 tööõnnetust, neist 3800 kerget, 958 rasket ning 17 lõppes töötaja surmaga.

Kristel Abel
Meedianõunik

Posted in Määratlemata | 2016 aasta oli Eestile raske. Täis “rekordeid” kommenteerimine on välja lülitatud

„Ehitusel ikka vahel juhtub“ on suhtumine, kuid tööõnnetus hüüab tulles

See, et tööõnnetuste arv pidevalt suureneb, näitab, et üha vähem püüavad juhid õnnetusi kinni mätsida, kuid ihaldatud Põhjamaade standardist on Eesti tööandjad veel valgusaastate kaugusel.

Täpsemalt: http://www.aripaev.ee/uudised/2016/07/15/kui-tooonnetus-huuab-tulles

Posted in Määratlemata | „Ehitusel ikka vahel juhtub“ on suhtumine, kuid tööõnnetus hüüab tulles kommenteerimine on välja lülitatud

Kaitse oma silmi talvel

1. Dec 2014 Autor Birgit Vaarandi

On loogiline, et talvekuudel tuleb soojemalt riidesse panna, kasutada toitvamat näokreemi ja huulepalsamit aga mida teha silmadega? Kuiv õhk ja karmid talvetuuled on kindlasti ärritajad, mis võivad panna silmad kipitama ja muuta nägemisegi ähmasemaks. Õnneks on silmade kaitsemiseks talveperioodil võimalik nii mõndagi ette võtta.

Kasuta päikeseprille

lumi-päiksekadPolariseeritud päikeseprillide kandmisest talvel päikesepaistelise ilmaga on rohkem kasu, kui võiks arvata. Lumelt ja jäält peegelduvad päikesekiired võivad äärmisel juhul tekitada isegi sarvkesta päikesepõletust. Kuna lumi peegeldab 80% UV-kiirgusest, mõjutab UV-kiirgus meid kahekordselt just talvel. Eriti ettevaatlik tuleb olla talispordialade harrastamisel mägedes, kuna UV kiirguse tase suureneb 4-5% iga 300m maapinna tõusu kohta merepinnast.

Silma niisutamine

silmatilgadKülm ja/või kuiv õhk on silmade jaoks ärritav, ning soojaks köetud ruumid on reeglina kuivad – see omakorda võib panna silmad kipitama või isegi tekitada nägemise hägusust. Talvel võib aeg-ajalt silmanurka koguneda vähesel määral rähma, mis ei pruugi tingimata olla allergiast või põletikust tingitud, vaid koosneda kuivanud pisaravedeliku mineraalainetest. Keskküttega ruumides võiks jätta akna tuulutusasendisse või kasutada õhuniisutajat. Autosõidu ajal oleks hea suunata kliimaseadme puhuma jalgadele, mitte näo suunas. Kindlasti on abi ka käsimüügis olevatest niisutavatest silmatilkadest.

Joo rohkesti vedelikku

kala ja vesiOn üldteada, et suvel palavaga tuleb rohkem juua, kuid niisama oluline on see talvel, et vältida silmade kuivamist. Tavaliselt unustatakse seespidiselt niisutada, kuid piisav igapäevane vedelikutarbimine võib anda suure eelise, eriti kui tuleb viibida kuivas või külmas ja tuulises keskkonnas.

Söö kala

Uuringud näitavad, et see mida sööd, mõjutab ka silmi. Omega-3 rasvhapete rikas dieet aitab leevendada kuivast silmast tingitud vaevusi. Angerjas, lõhe ja tuunikala on kõik head Omega-3 rasvhapete allikad.

Hoia käed eemale

silmasügaÄrritus ja sügelus, mis kaasnevad kuiva silmaga ahvatlevad silmi hõõruma, kuid see on aastaajast sõltumata silmadele halb. Isegi kui tundub, et silmade hõõrumine pakub mõningast leevendust, hoidu sellest ahvatlusest. Silmade hõõrumine on sama hea, kui sääsekubla kratsimine, see muudab asja hullemaks ja võib olla põletiku põhjustajaks – kätel on palju baktereid, mis võivad sedasi silma sattuda.

Tee pause arvuti kasutamise ajal

laptopikasutajaSurfata netiavarustes, kuni väljas tuulab ja tormab, võib tunduda päris hea mõttena – pea ainult meeles, et sellest tegevusest on vaja ka puhata. Pikk arvuti ees veedetud aeg võib muuta silmad vägagi kuivaks ja ärritunuks. Seega võiks teha arvutist pausi iga tunni kohta 5-10 minutiks ja vaadata aknast välja või panna silmad kinni.

Allikas: http://www.everydayhealth.com/pictures/keep-eyes-healthy-this-winter/
https://prillid.wordpress.com/2014/12/01/kaitse-oma-silmi-talvel/
Posted in Määratlemata | Kaitse oma silmi talvel kommenteerimine on välja lülitatud

Detsembrikuu Tööelu infokiri

Leiate huvitavaid artikleid mitmetel teemadel. Infokirja lugeda siin.

Täpse ülevaate saab töövaidluskomisjonide tegevusest, analüüsitakse eakate töötajate olukorda tööturul. Kokku on võetud Tööinspektsiooni poolt korraldatud töötervishoiupäeval ning rahvusvahelisel konverentsil toimunu.
Persooniintervjuus räägib Eesti ettevõtluskeskkonnast Ülo Pärnits. Oma töödest ja tegemistest pajatab
Tööinspektsiooni töökeskkonna osakonna tööinspektor Rein Nelis.
Kuna on aasta viimane kuu ja jõuluvanadel kibekiire tööaeg, siis antakse ülevaade jõuluvanade töötervisest.

Varasemad infokirjad leiate arhiivist.

Posted in Määratlemata | Detsembrikuu Tööelu infokiri kommenteerimine on välja lülitatud

Ilmus infokirja Tööelu novembrikuu number


Novembrikuu Tööelu fookuses on töökeskkonna ja töötervishoiuga seotud teemad.

Oma elust ettevõtjana räägib perefirma Lenne üks omanik Meeli Leeman. Ajakirjas on kajastust leidnud ka kõige tähtsamad uudised Tööinspektsiooni tegemiste kohta. Pikema intervjuu annab Tööinspektsiooni töötervishoiu järelevalve talituse juhataja Silja Soon.

Novembrikuu numbrit saab lugeda elektrooniliselt.

Posted in Määratlemata | Ilmus infokirja Tööelu novembrikuu number kommenteerimine on välja lülitatud